Rakveres aastast 1912

10.–12. juunil toimusid Rakveres Linnapäevad ja seoses sellega osales adventkogudus mitmel üritusel.

Reedel, 10. juunil, toimus kirikute öö, mille ajal oli kirik avatud õhtul kella kuuest kuni südaööni. Kirikusaalis võis vaadata slaide, kuulata muusikat ja omaette mõtiskleda. Samuti oli külalistel võimalus tutvuda kirikuhoone ruumidega ning saada teada, mida adventkirikus tehakse. Oli tore kohata tuttavaid, kes polnud juba ammu kirikut külastanud, ja nendega vestelda. Lisaks oli kohale tulnud ka neid, kes astusid esimest korda meie kirikusse.

Laupäev oli vihmane ja tuuline laadapäev ning kuna laadalauad kulgesid meie kiriku eest mööda, kasutasime võimaluse ära ja panime lauale vaimulikku kirjandust, mida asjast huvitatud kingituseks kaasa said.

Kui pühapäeva hommik kätte jõudis, olime valmistunud kodukohvikute päevaks, mis oli Rakvere linnas esmakordne sellelaadne üritus. Sadas vihma, aga lootsime ilmateate lubadusele, mis ütles, et päeva peale läheb ilm kuivemaks. Olime enda kohviku nimetanud pannkoogitelgiks ning vastavalt nimele kavatsesime külastajatele pakkuda eelkõige pannkooke, nii magusa kui ka soolase täidisega. Tublid perenaised olid ka kodus vahvleid küpsetanud ning peale selle pakkusime ravimteid ja kakaod.

Lastele mõeldes tellisime batuudi ja reklaamisime välja näomaalingud. Lootsime, et meie juurde jõuab vähemalt paar-kolmkümmend, heal juhul viiskümmend inimest. Vihmasadu trotsides panid mehed üles suure telgi, kuhu kohvik üles seati, ja lastele batuudi, mis sai peagi märjaks. Täpselt kell 12 tulid esimesed külastajad, kellele saime peale maitsva söögi pakkuda kingituseks ka vaimulikku toitu, kristlikku kirjandust. Tegijatel olid käed tööd täis ja aeg läks kiiresti. Lõuna paiku jäi vihm üle, päike tuli välja ning kui me batuudi ära kuivatasime, oli kirikuõu peagi laste naeru ja kilkeid täis. Mitu korda tuli käia poes, toiduvarusid täiendamas. Lapsevanematele meeldis, et lastel oli huvitavat tegevust, ning rahulolevaid inimesi oli väga hea näha. Raamatulaua juures võisid kõik valida endale meeldivaid raamatuid ja soovijad said heade mõtete purgist kaasa ka toredaid mõttekilde – neid loeti rõõmsalt sõpradele ette ning leiti koos, et nii mõnigi mõte on täiesti tõsi.

Kuigi tubli pannkoogimeister oli kuus tundi püstijalu pannkooke küpsetanud ja teised abilised toimetasid samuti lakkamatult, panid tänulikud kliendid meid väsimuse unustama ning pidasime kõik rõõmsatujuliselt lõpuni vastu. Peatselt leidsime ka, et ürituse õnnestumise pärast peetud eestpalved kandsid kuhjaga vilja: meie pannkoogitelgis käis sel päeval üle 200 külastaja ja üle 100 raamatu jagati nii suurtele kui ka väikestele soovijatele. See oli kaugelt rohkem, kui oskasime oodata, ning see positiivne kogemus annab loodetavasti indu veel edaspidisteks ettevõtmisteks.

Tekst: Ly ja Annely Kaasik

Õhtusel kontserdil jagas sõna Mindaugas Pikunas Leedust. Mindaugas keskendus vabatahtliku töö tegemise alustele: Jeesus andis endast kõik, Ta loobus oma mugavustsoonist ja tuli meid lunastama. Nüüd ootab Ta, et meiegi annaksime endast kõik. Mindaugas kutsus oma kõne lõppedes lavale kõik need, kes tundsid, et vajavad värskendust, uuendust, uut pühendumist. Mindaugase jutlus ning altarikutse lõppesid kogudust ühendava palvega Püha Vaimu väes uuendatuna edasi minna ning üksteist tänada ühise töö eest koguduses.

Esmakordselt kõlas adventkoguduse ees Rein Kalmuse „Issand on Siionis suur”, mida esitas ühendkoor ja orkester ning mis oli kontserdi üks kõrghetki. Viimase lauluna kõlas ühendkoori ja orkestri esituses ning saali kaasalaulmisel ja Helerin Lehtla dirigeerimisel Roland Kasvandi „Õhtu jõuab jälle”. Kontserdi kestel dirigeerisid veel Raeli Florea, Ellen Suits, Ülle Tuisk, Neeme Arras ja Gerli Arras.

Pärast viimast laulu kutsus David Nõmmik lavale Hans Soosaare, kes oli selle piduliku peakoosoleku-hingamispäeva projektijuht. Kogudus tänas Hansu pika aplausiga.

Allikas: Meie Aeg